Saturday, February 25, 2012

Tule pühapäeval Minu orjaks!

Olen pühapäeval, 26. veebruaril 2012 Tallinnas tagasi ning tegelen oma orjade ja libudega!

Kui tunned, et vajad karmimat kohtlemist, distsipliini ja Naise domineerimist enda üle, kirjuta: Domina4u2@gmail.com

Ka algajate kirjad teretulnud! Teen ekskursiooni BDSM-maailma.

Monday, February 6, 2012

Saamatu alluv (osa I)

Tööpäev kontoris hakkab läbi saama ja Ma asetan oma halli peenetriibulise jaki tooli seljatoele. Minu tööpäev pole veel läbi, sest pean selgitama ühele oma alluvale, miks Ma tema tööga rahul ei ole.

Koputus uksele ja seal ta seisabki, käed selja taga, küsiv pilk silmis.

„Tule sisse ja sule uks,” ütlen Ma ja vaikselt langebki uks ta selja taga kinni.

Kell on 19.00, kontor on tühi, kõik on lahkunud. Mu jalad on kõrgetest kitsastest nahkkingadest väsinud. Terve päev asjaajamisi, koosolekuid, suhtlemist ja nüüd veel tüütu jutuajamine selle laiskvorstiga, kes tähtaegadest kinni pidada ei suuda.

Tõusen põsti ja osutan madalale toolile oma laua vastas: „Istu! Kas tead, milleks su siia kutsusin?”

„Ei tea,” vastab ta pead raputades. Astun lähemale ja vaatan talle uurivalt otsa.

„Kutsusin su siia, sest viimane kui üks asi, mille sa ette võtad, on nagu algusest peale läbikukkumisele määratud! sa oled laisk ja lohakas, hoolimatu ja vastutustundetu. Kutsusin su siia, et sinult selgitust saada!” käratan nõudlikult ja kõnnin mööda kabinetti edasi-tagasi. Istun laua taha, lappan paberites, otsides üht lepingut, mille täitmise tähtaja see saamatu jälle maha maganud on.

„Ma katsun ennast parandada, teen edaspidi kõik nii, kuidas soovite,” ütleb mees ja on ühtäkki (!) Mu ees põrandal laua all, suudleb Mu kingi ja nühib oma põske Mu sääre vastu. 

Tõmbun tast eemale ja manitsen :„Ettevaatlikumalt, sa robustne tüüp. Mida sa teed?!”

„Ma teen kõik, mida soovite, Käskijanna!” anub ja palub seni hoolimatult käitunud tohman.

Või nii, vaat kus üllatus, mõtlen Ma. „Lase siis käia võta Mu kingad jalast ja masseeri Mu jalgu, vaatame, kuidas see sul välja tuleb,” ütlen ja vajun oma mugavasse kontoritooli. Tõstan ühe jala üle teise. Ta nuusutab Mu higiseid varbaid ja palub luba neid imeda. Juba lasebki ta keelel käia, ise samal ajal tasakesi Mu päkkasid mudides ja õrnalt igat varba otsa toksides. 

Paistab, et igalühel, ka sel viimasel tohmanil, on siiski ka mõni tugevam külg.

„Lase käia, äkki pääsed tänasest seletuskirjast!” ütlen talle juba leebema häälega. Hoolega süveneb mees oma tegevusse ning iga varvas saab põhjaliku hoolitsuse ja tähelepanu osaliseks.  Surun teise jala talle kubemesse, mille peale ta võpatab ja kangestub. „Mis siis nüüd viga on?” küsin ta käest üllatunult. Tunnen oma varvaste all midagi paisumas ja tukslemas. „Ah nii on siis lood,” sosistan talle kõrva kohale kummardudes.

/jätkub/