Monday, October 3, 2011

Orjaplika Alla (osa I)

Mulle kirjutas hiljuti üks Alla Tartust ja palus, et Ma teda orjaplikana oma sessiooni kaasaks. Ta lubas olla ja teha kõik nii, nagu Ma käsin. „Kas sa ikka tõest tahad kaasa tulla?“ usutlesin teda. Jah, ta oli täiesti kindel. Tuli välja, et 30-aastane Alla oli selles teemas juba mitu aastat sees olnud, aga kuna tema Isand oli välismaale elama kolinud, oli Allakene jäänud üksi nagu peremeheta kutsikas.

Alla oli kena sihvaka keha, kahvatu naha ja tulipunaste huultega, tõelist alistamist nautiv sub. Ta kirjutas, et igatseb allumist ja võiks teha seda 24/7, aga see pole tal seni veel õnnestunud. Mõnikord käituvat ta väga väga litsakalt ja on selle eest ta karmima kohtlemise ära teeninud, tunnistas ta ise.

Pakkusin välja, et ta võib osaleda Mu sessioonil, kus Ma tegelen ühe orjapoisiga, kes on viimasel ajal olnud ulakas ja oma tüdruksõbraga halvasti käitunud. Alla oli kohe nõus ja palus luba tulla natuke varem, et paar sõna juttu ajada. Üldiselt Ma ei tee seda, aga kuna ta tuli teisest linnast, siis lubasin tal pool tundi varem kohale ilmuda.

Ta oli kokku lepitud ajal kohal ja tutvustas end, süüdlaslik ilme näol, nagu oleks mingi pahandusega hakkama saanud. „Mis on?“ küsisin. Ta vaatas maha ja rääkis ripsmete värinal, et oli end just enne maja nurga taga rahuldanud, sest oli enne Minuga kohtumist nii närvis olnud ega teadnud, mida teha.

Lasin tal mantli ära võtta, haarasin tal küünarnukist kinni ning lükkasin tuppa. Tundsin ärritust endas kasvamas: „Nii, ja mida on sul, lipakal, Minuga rääkida? Sellest, kuidas sa oma vittu igale ettejuhtuvale lahkelt pakud, ahh? Kas seda?“. Ta vajus veelgi rohkem kössi ja rääkis vaiksel häälel, et sellepärast ta siin Mu ees ongi, et ta ei peaks enam seda häbi tundma. Ta soovis, et Ma ütleksin talle, mida võib ja mida mitte.

„Väga hea, võta siis oma topp ära ja rinnahoidja ka,“ kamandasin. See käis tal kähku. Võtsin oma lemmik-nibuklambrid ja kõlistasin neid ta silme ees. „Mis sa neist arvad, ah?“ õrritasin. „Ma ei tea, kardan, kui need väga tugevad on,“ vastas ta. Vaatasin, et ta nibud on sobivasti suured, et klambrid peale panna. Laksasin algatuseks üle ta vasaku tissi ja asetasin kohe klambri peale ning sama tegin ka teise rinnaga. Uurisin ta lumivalges näos kiiskavaid rohelisi kassilikke silmi ja olin kindel, et see pole tal mitte esimene kord neid klõpse oma nibusid pitsitamas tunda. Sikutasin kergelt üht klambrit ja Alla hakkas oigama: „Tänan Teid, Käskijanna, ma olen selle karistuse ära teeninud.“. Asetasin talle kummipalli huulte vahele, et ta Mind rohkem oma lobisemisega ei segaks, ja võtsin kätte bambuskepi, millega talle kergelt vastu rindu ja kohe seejärel kõvemini vastu häbet laksasin. Ta võpatas.

Vaatasin kella. Kohe peaks saabuma Orjapoiss Zeero. Kamandasin Alla põlvili ja vaatasin klambrid üle. Kõik oli korras, kannatab ilusti. Läksin ust avama, et Zeero sisse lasta…

/jätkub/

3 comments:

  1. Kena pilt ja intrigeeriv algus. Jääme ootama loo järgmisi petükke :)

    Tervitades

    http://do-think.livejournal.com

    ReplyDelete
  2. wauuu kui mõnus on arjatari roll.seda soovin ka mina tunda.

    ReplyDelete